Annan pildiseeriaga aru, kuidas mul läks terade idandamine ja mulda panek. Teie võite teha kõike teistmoodi, ise katsetada, aga ärge unustage jäädvustamast, millal mis juhtus!!!
Potipõllunduseks vajalikud vahendid - taimepotid, poti- või kivikillud, taimede kergkruus, istutusmuld ja muidugi terad. Aga samad vahendid aitavad ka muid toataimi kasvatada.
Sobivad mistahes lillepotid, mille põhjas on augud. Et muld koos veega potist välja uhutud ei saaks, tuleb poti põhja panna kivikillud või mõne vana katki läinud lillepoti tükid: vesi pääseb läbi, muld mitte.
Kuna potikildude vahele jäi veel liialt suuri auke, tasandasin kogu põhja taimedele mõeldud kerg-kruusaga. Sama saab teha ka lihtsalt liivaga - läbi liiva liigub vesi hästi ja meie eesmärk on jätta muld potti ja lasta liigsel veel välja voolata. Liiga märja mulla sees pole üldse õhku, aga taimed vajavad peale mulla ja vee ka õhku ning valgust. Juurtele pole valgust vaja, aga õhku on. Kui peenral on muld liiga vesine ja tihke, siis aitab kobestamine, meie potipõllumajanduses pole seda vaja teha, kui pott on õigesti täidetud.
Nüüd tuleb muld. Mina panin istutusmulda, aga võib ka lihtsalt õuest aianurgast mulda võtta. Istutusmuld on hea noorele taimele arenguks. Kui ma tahaks päriselt vilja kasvatada, siis see muld teraviljadele ei sobi, pigem siis juba tavaline õuemuru alune muld. Aga muru ärge palun üles kaevake, seda on Nõmmel niigi vähe.
Enne terade mahapanekut tuleks muld korralikult läbi kasta. Valage natuke vett ja oodake, kuni see mulda imendub. Ja siis veel ja veel. Kui vett hakkab potipõhja alt välja jooksma ja muld mitte, siis on teil taimepott õigesti kokku pandud.
Mina panin mulla peale 3 päeva kempsupaberi vahel idandamisel olnud terad. Seda nimetatakse eel-idandamiseks. Mullas jätkub nüüd sama protsess edasi - idud ja juured kasvavad. Kui paned tera kohe mulda, pead rohelisi liblesid paar päeva kauem ootama. Põllule külvatakse muidugi terad ilma eel-idanduseta, sest külvimasinas võivad noored idud katki minna, nad on äärmiselt õrnad ja kipuvad murduma. Sina võid oma katses panna mulda nii eel-idandatud terad kui kuivad terad ja võrrelda, kas näiteks 3 nädala pärast on taimedel mingit vahet.
Eel-idandatud nisu- ja odrateradele raputasin peale 1-2 cm mulda - nii, et kõik idud ja juured oleks kaetud, aga et neil poleks liiga raske mullast läbi trügida. Viljapõllule visatakse tera värskelt töödeldud mullale ja midagi peale ei raputata, küll aga vajutatakse terad masinatega mulla sisse, et nad tuulega põllult ära ei lendaks.
Nüüd unustan kastekannu ja pritsin edaspidi ainult taimepritsiga. Kui teil kodus taimepritsi pole, siis kastke kannuga, aga hästi vähehaaval, et vesi terade pealt mulda ära ei uhuks.
Viimasel pildil on kasvamas taimed, mille terasid sai 3 päeva idandatud ja pärast seda on nad 4 päeva mullas olnud. Kõige pikema odralehekese kõrgus mullapinnast 12 cm ja nisul 6 cm
 |
| Nisu ja oder seitsmendal kasvupäeval |
