kolmapäev, 31. märts 2021

TERAD MULDA 2 ehk nüüd juba mulda

 Annan pildiseeriaga aru, kuidas mul läks terade idandamine ja mulda panek. Teie võite teha kõike teistmoodi, ise katsetada, aga ärge unustage jäädvustamast, millal mis juhtus!!!

Potipõllunduseks vajalikud vahendid - taimepotid, poti- või kivikillud, taimede kergkruus, istutusmuld ja muidugi terad. Aga samad vahendid aitavad ka muid toataimi kasvatada.
Sobivad mistahes lillepotid, mille põhjas on augud. Et muld koos veega potist välja uhutud ei saaks, tuleb poti põhja panna kivikillud või mõne vana katki läinud lillepoti tükid: vesi pääseb läbi, muld mitte.
Kuna potikildude vahele jäi veel liialt suuri auke, tasandasin kogu põhja taimedele mõeldud kerg-kruusaga. Sama saab teha ka lihtsalt liivaga - läbi liiva liigub vesi hästi ja meie eesmärk on jätta muld potti ja lasta liigsel veel välja voolata. Liiga märja mulla sees pole üldse õhku, aga taimed vajavad peale mulla ja vee ka õhku ning valgust. Juurtele pole valgust vaja, aga õhku on. Kui peenral on muld liiga vesine ja tihke, siis aitab kobestamine, meie potipõllumajanduses pole seda vaja teha, kui pott on õigesti täidetud.
Nüüd tuleb muld. Mina panin istutusmulda, aga võib ka lihtsalt õuest aianurgast mulda võtta. Istutusmuld on hea noorele taimele arenguks. Kui ma tahaks päriselt vilja kasvatada, siis see muld teraviljadele ei sobi, pigem siis juba tavaline õuemuru alune muld. Aga muru ärge palun üles kaevake, seda on Nõmmel niigi vähe.
Enne terade mahapanekut tuleks muld korralikult läbi kasta. Valage natuke vett ja oodake, kuni see mulda imendub. Ja siis veel ja veel. Kui vett hakkab potipõhja alt välja jooksma ja muld mitte, siis on teil taimepott õigesti kokku pandud.
Mina panin mulla peale 3 päeva kempsupaberi vahel idandamisel olnud terad. Seda nimetatakse eel-idandamiseks. Mullas jätkub nüüd sama protsess edasi - idud ja juured kasvavad. Kui paned tera kohe mulda, pead rohelisi liblesid paar päeva kauem ootama. Põllule külvatakse muidugi terad ilma eel-idanduseta, sest külvimasinas võivad noored idud katki minna, nad on äärmiselt õrnad ja kipuvad murduma. Sina võid oma katses panna mulda nii eel-idandatud terad kui kuivad terad ja võrrelda, kas näiteks 3 nädala pärast on taimedel mingit vahet.
Eel-idandatud nisu- ja odrateradele raputasin peale 1-2 cm mulda - nii, et kõik idud ja juured oleks kaetud, aga et neil poleks liiga raske mullast läbi trügida. Viljapõllule visatakse tera värskelt töödeldud mullale ja midagi peale ei raputata, küll aga vajutatakse terad masinatega mulla sisse, et nad tuulega põllult ära ei lendaks.  

Nüüd unustan kastekannu ja pritsin edaspidi ainult taimepritsiga. Kui teil kodus taimepritsi pole, siis kastke kannuga, aga hästi vähehaaval, et vesi terade pealt mulda ära ei uhuks.

Viimasel pildil on kasvamas taimed, mille terasid sai 3 päeva idandatud ja pärast seda on nad 4 päeva mullas olnud. Kõige pikema odralehekese kõrgus mullapinnast 12 cm ja nisul 6 cm
Nisu ja oder seitsmendal kasvupäeval

pühapäev, 28. märts 2021

RAJAKAAMERA

Veidi enne ametlikku kevade algust jäid meie Nõmmeri külas asuva rajakaamera mälukaardile sealsed metskitsed. Tundub, et kitsekarjal on tali kenasti üle elatud ja soku sarved ilusad suured 😊 

https://youtu.be/j5iQPlyboqQ



kolmapäev, 24. märts 2021

TERAD MULDA teadusuuring

Kõik õpilased saavad oma kodus läbi viia teadusliku uuringu TERAD MULDA! 
Loodusmaja trepil on 2 plasttünni teradega, millel sildid NISU ja ODER. Te võtate kodust kaasa oma nõud või kotikesed, kuhu terad panna. Uurimuseks piisab ühest korralikust peotäiest nisust ja ühest korralikust peotäiest odrast. 

Tünnis on paber ja pliiats, palun kirjuta sellele oma nimi, oma loodusringi õpetaja nimi ja kuupäev, millal terade järgi käisid. Pärast terade võtmist pane palun tünni kaas korralikult kinni, et terad niiskust ei saaks, aitäh! Kui näed kedagi loodusmaja ukse juures teratünnidega toimetamas, siis oota mõistlikus kauguses, kuni ta valmis saab ja ära läheb. Niikaua võid näiteks meie õueküülikutega juttu ajada ja neile kodust kaasa võetud porgandit või salatit sööta. Kuidas teradega kodus edasi toimetada, näed videost  
Paar päeva idandatud terad võid jätta samasse paberite vahele edasi kasvama, aga nii saab tera enda jõud nädala-paariga otsa. Taime kasvatamiseks võiks idandatud tera mulda panna. Idandamiseks võid peale paberi kasutada veel turvast, saepuru või kohe mulda. 

Pea meeles: idanemiseks vajab tera NIISKUST ja ÕHKU, kui idu juba väljas, on vaja ka VALGUST. Võid katsetada erinevaid idandamise variante samal ajal, siis saad tulemusi võrrelda. 

1.Kui idud juba rohelised, tee oma uuritavatest taimedest iga päev pilte, soovitavalt samal kellaajal 
2.Püüa iga päev nende pikkust mõõta, samuti samal kellaajal 
3.Katseta - osadel teradel võta paber pealt ära, teised las jäävad paberi alla. Saad teada, kas idu jaksab ennast suruda läbi niiske paberi. 
4.Kui oled terad kohe mulda pannud, pead olema eriti kannatlik, sest mulda ei tohi vahepeal idaneva tera pealt ära kraapida, et vaadata, kuidas ta kasvab. Muld ei tohi olla väga märg, sest siis vajub see kokku ja õhk ei pääse terale ligi.
5.Oma uurimustulemused vormista päevikuna - kuupäev, vaatlustulemus (idu on näha, idu on roheliseks muutunud jne), mõõtmistulemus, muutused (näit: täna unustasin niisutada ja paber oli täiesti ära kuivanud; kuna idud on juba näha, panin tassi aknalauale päikese kätte jne)

Võite alguses katsetada idandamist paberite vahel ja uurida, kui pikaks jaksab tera vaid oma jõuga idu kasvatada. Võite proovida lisada veidi väetise lahust. Võite terasid paar päeva idandada niiskete paberite vahel ja siis nad mulda panna - teravilja külvatakse üsna mullapinna lähedale, mitte sügavale ja suhteliselt üksteise ligi, sest üksik kõrs ei seisa püsti, aga piisavalt kaugele, et iga tekkiva kõrre juured mulda ära mahuksid.

Katsetage! Võite teha katseid mitme erineva idandamistassi ja mullapotiga samal ajal ja tulemusi võrrelda. kui terad otsa saavad, võite juurde võtta. Kindlasti märkige kõik oma tegevused taimedega ja muutused taime-laste elus oma päevikusse! Nisu ja odra idusid võite proovida süüa. Kumb on teie meelest maitsvam: noorem või vanem idu, oder või nisu?

Pildid ja uurimuse päeviku andmed saatke näiteks kord nädalas oma õpetajale. Kõige tublimad noored taimekasvatajad, kes suudavad oma taimed kõige pikemaks ja tugevamaks kasvatada, saavad auhinnaks loodusmaja kalendri või muid meeneid. Lõplikuks võrdluseks toote taimed potiga loodusmajja ja me teeme neist näituse. Auhinna saavad ka kõige usinamad päevikupidajad ja kõige ilusamad päevikud.

See ei ole võidujooks, tähtis pole kiirus! Mõnikord kasvavad kõige suuremateks ja tugevamateks hoopis need, kes alguses tunduvad nõrgad ja aeglased 😊

Harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Oder on praegu maisi, riisi ja nisu järel kasvatamismahu poolest maailmas neljandal kohal. Inimeste poolt kasvatatava odra eellast metsikut otra kasutati Lähis-Idas toiduks juba 19 000a tagasi. 9 kuni 10 tuh aastat tagasi hakati otra teadlikult kasvatama. Eesti alalt on väljakaevamistelt leitud märke odra kasutamisest 3000a tagasi. Oder talub hästi külma, põuda ja muid raskeid kasvutingimusi. Odra taime kasvamisaeg on teraviljadest üks lühemaid - külvist viljapea valmimiseni umbes 80 päeva. 

Kas oskad nimetada, kuidas tänapäeval otra kasutatakse? Milliste toiduainete sees teda leidub? Kuidas sa ise tarbid otra?
Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taime-perekond, erinevate nisu liikide erinevaid taimesorte kasvatatakse üle maailma. Arvatakse, et nisu hakati kasvatama praeguse Süüria ja Türgi aladel juba 10-12 tuh aastat tagasi. Eestis on nisu kasutatud umbes viimased 4000 aastat. Nisu on praegu maisi ja riisi järel kasvatamismahu poolest maailmas kolmandal kohal. Eestis kasvatatakse nii talinisu (külvatakse septembris) kui suvinisu (külvatakse apr-mai). Nisu on kasvamistingimuste suhtes nõudlikum kui oder. Nisu idandid on kõrgema toiteväärtusega kui tera ise.

Kas sina kasutad söögiks nisu? Milliste toiduainete sees on nisu? 







pühapäev, 21. märts 2021

Kama kaapekakuke

Kama kaapekakuke Baruto sündis 04.03.2021. Kuna te pole saanud kutsikat vaatamas käia, panen siia pisikese pildirea tema kasvamisest  https://youtu.be/J0ov0jtrz8c 


 

Rüsijää Muhu rannikul

Üle 10 meetri kõrged rüsijäävallid Muhu põhjarannikul 


Drooni lennutas Jaan Rebane 

laupäev, 20. märts 2021

Kevad käes, varsti munapühad! Sel puhul tibude tegemistest ja tuvidest ka

 Veebruaris jõudsid loodusmajja tibud - päritolult 1/4 lavendel araucana (seda tõugu kanad munevad helesiniseid mune) ja 3/4 eesti maakanad.

4-päevased tibud






3-nädalased tibud

 





Viimane päev väikses puuris, homme on kolimine







Siin tulevad videod sellest, kuidas tibud kolivad uude avaramasse aedikusse ja kuidas nad tunnevad ennast esimesel päeval elavnurgas ringi jalutades. Kuna samal ajal tibudega jalutasid/lendasid ringi ka tuvid, siis mõned kaadrid on ka nendest. Kes täpsemalt teada tahab, mis videol toimub, vaatab koos häälega 😊
https://youtu.be/4cUCqwpY4sI  tibud uues kodus
https://youtu.be/fzjwDttQfWk  tibud uues kodus
https://youtu.be/WvmmdPVvF-k  tibud uues kodus
https://youtu.be/3-GSa1aHTdg  tibud ja tuvide kevadised tegemised
https://youtu.be/rjoNYllTEzs  kuu vanused tibud vabalt jalutamas
https://youtu.be/SX3IF1k9B0M  tuvi kogub pesamaterjali
https://youtu.be/Cxm9e5c9vZY  tibud söövad peost




kolmapäev, 17. märts 2021

SILMAD

Armeenia fotograaf Suren Manvelyan pildistab loodust. 

Talle meeldib ebatavalisel moel jäädvustada tavalisena tunduvaid asju. 

Siin on SILMAD

https://drive.google.com/file/d/1xt0xfZFKL10t6AbhIsoXqdxs_wzcwuT7/view?usp=sharing 


pühapäev, 14. märts 2021

Töölehed printimiseks noorematele lastele

"Minu tark laps" annab võimaluse printida lastele 77 erinevat ja arendavat töölehte.

Postitus ise asub siin: Töölehed printimiseks 

Otsetee töölehtede allalaadimiseks: SIIT, printides valige sobivad leheküljed. 

laupäev, 13. märts 2021

Baruto pusle

 Siin on üks Kamapallikese pusle. Kama kutsikas sündis 4.03.2021 ja sai nimeks Baruto

Räägime Nuhvikust

Nuhvik
Nuhvik

Loodusmajas elab vahva tegelane Nuhvik. Nuhvik on pruun-harjasvöölane (Chaetophractus villosus) ja pärit Tallinna loomaaiast. Pruun-harjasvöölased kuuluvad harjasvöölaste perekonda, kus on kokku kolm liiki. Looduslikult elavad pruun-harjasvöölased peamiselt Lõuna-Ameerikas.

Pruun-harjasvöölaste keha katab seljakilbis, mis kaitseb neid vaenlase eest. Mõned kilbiseühendused on liikuvad, mis võimaldavad neil ohu korral kerra tõmbuda. Kilbise ääred on sakilised, mis teeb vaenlasele harjasvöölase urust välja sikutamise keeruliseks. Pisikestel äsjasündinud harjasvöölastel on kilbis pehme, muutudes aja möödudes jäigemaks.   

Edasi lugemiseks kliki:

esmaspäev, 8. märts 2021

Pane kokku võimas jääskulptuur

 Igal aastal korraldatakse Kirde-Hiinas Harbini jää- ja lumefestival. Vaata pilte!

Vee jäätumise katse

Tasub meeles pidada, et mage vesi jäätub soolasest kiiremini. Võid teha sellise katse. Pane miinuskraadidega õue kaussidega magedat vett ja soolast vett. Jälgi, kumb külmub kiiremini. Pane tähele, et jää püsib vee pinnal, sest jää tihedus on vee omast väiksem. 

Et katse jälgiks rohkem looduslikke veekogusid, võid matkida nii Läänemere kui ookeani soolsust.

Jää merel

Külmal talvel tekib veekogudele jääkiht. Mida rohkem külmetab, seda paksemaks jääkate muutub. Järved ja rabalaukad jäätuvad merest kiiremini, sest neis olev mage vesi jäätub soolasest veest kiiremini.

Merel läheb jääkaane tekkimiseks rohkem aega. Esimesena jäätub merel magedam pindmine kiht. Mage vesi on soolasest kergem, tõuseb kõrgemale ning on seega pakasele kättesaadavam.


Merejää.
(Nägemiskontroll: leia pildilt koer!)

esmaspäev, 1. märts 2021

Kas kodurott või rändrott? Kliki ja mängi!

Eestis elab looduslikult kahte liiki rotte: kodurott ja rändrott. Millised on nende erinevused?
Täisekraani link: Kodurott või rändrott

Pane kokku õige pilt ja nimi

Kontrolli, kas Sulle jäid kõik tihased ilusasti meelde! 


 

Vaata ja kuula üle kõik meie tihased

Öeldakse, et kuni tihaselaul on veel tagasihoidlik, kestab talv edasi. Aga kas Sa teadsid, et Eestis on lausa 10 erinevat tihaseliiki. 
Vaatame, millised need meie tihased siis on?