pühapäev, 25. aprill 2021

Teeseene kasvatamine

Mul kasvab kodus teeseen, nagu võibolla ka paljude teie kodudes. Aga kindlasti on peresid, kes pole teeseenega veel tutvust teinud - neile saan oma seenelapsi jagada. Seened ei kasva kiiresti, aga siiski võite kirjutada oma soovist mulle nommeloodusmaja@gmail.com 

Selgituseks seenepilt ja väike kasutamisjuhis. Internetist leiate mitmeid erinevaid selgitusi teeseene ja temast saadava joogi kohta. Parim tarkus on aga see, mida olete ise kasvatades saanud. 













1. T-seenele sobib elamiseks näiteks 3- või 5-liitrine klaaspurk, mitte plastmassnõu.

2. Seen elab tee sees, tihkem hele pool üleval ja narmendavam pruunikas pool allapool.

3. Seen toitub suhkrust ja teest – 3-liitrise purgi jaoks valmistate 2-3 pakikesest mustast teest (või samasuurest kogusest lahtisest teepurust) väga-väga-magusa teetõmmise, lasete ära jahtuda toatemperatuurini ning lisate niipalju jahutatud keedetud vett, et  seene „kodupurk“ oleks 3/4 jagu vedelikku täis.

4. T-seent hoida vaikses soojas kohas, eemal otsesest valgusest. Seen hingab, purki õhukindlalt sulgeda ei tohi, prahi ja kärbeste seenele sattumise ärahoidmiseks tuleks purk katta riidega (minul on seenepurgi peal torusallist tehtud müts).

5. Nädala pärast on hapukas seenejook valmis. Kui oled üle poole seeneveest ära joonud, tee talle uus magus tee elamiseks ja vala purki peale (aga ikka jahutatult).

6. Kui purgi põhja on tekkinud pruuni setet, siis järgmise täitmise ajal võiks seene ja purgi üle loputada. Kui seene uuesti purki paned, pane talle peale uue tee ka natuke tema enda haput seenevett lisaks, siis tunneb ta ennast kodusemalt.

7. T-seen kasvatab uusi kihte. Ülemised kihid on nooremad. Seent võid teistele jagada, jagatavad kihid võiks olla umbes sentimeetri paksused või ka paksemad.

Teeseen võib elada ilma täiendava söötmiseta-tarvitamiseta kaua, ainult et vedelik muutub siis äädikaks (väga hapuks). Seenevett (mitte seent ennast) võib säilitada päris pikalt külmkapis suletud klaaspudelis.

laupäev, 10. aprill 2021

Kivikunst

Õuemängud. 

Väikestest ja suuematest kividest saab luua vahvat kunsti. Võid lasta oma fantaasial lennata mere ääres, matkarajal, aias, hoovis või kus iganes sa kivikesi leiad.  

Sa vajad vaid

*kive ja kohta, kuhu nendest pilt meisterdada
*telefoni või kaamerat, millega kivikunst jäädvustada ja loodusmaja kunstiseinale lisada, et teisedki võiksid sinu kunstist osa saada

reede, 9. aprill 2021

Kuidas ära tunda karulauku

Kohe-kohe on käes karulaugu korjamise aeg. Kuidas olla kindel, et sinu korjatud taim on just karulauk ja mitte välimuselt sarnane, kuid mürgine piibeleht või kevadlill? Kõige kindlam viis on ikkagi nuusutada - kui korjatud leht lõhnab tugevalt küüslaugu järele, on tegemist karulauguga. 

Loe artiklist täpsemalt ja vaata hoolikat pilte! Postituse lõpus on lisaks ERR-i saatelõik, vaata see ka üle!

KUIDAS TUNDA ÄRA KARULAUKU JA VÄLTIDA MÜRGISEID KEVADEKUULUTAJAID?

Artikkel Nami-Namist 31.05.2019 | Merilin Rosenberg

Vasakul karulauk, paremal maikelluke ehk piibeleht

neljapäev, 8. aprill 2021

Pungamäng

Lohista iga nimetuse juurde õige pilt. 

Loodusõhtu „Rotid – hästi tavalised ja väga ebatavalised loomad“

VIRTUAALNE LOODUSÕHTU ANDREI MILJUTINIGA „ROTID – HÄSTI TAVALISED JA VÄGA EBATAVALISED LOOMAD“


Tartu Ülikooli loodusmuuseumi aprillikuu loodusõhtul räägime aasta staarist – rotist. Virtuaalne loodusõhtu toimub 14.aprillil kell 18 veebis.

Rotid on väga erilised loomad. Nad ei jätta inimesi ükskõikseks – mõned meist on tulised rotiarmastajad, kes peavad neid lemmikloomadena oma kodus, ent enamasti tekitavad rotid meis viha, põlglikkust või hirmu. Rotid elavad meie kodus, söövad meie toitu, levitavad haigusi ning võivad ka hammustada. Pealegi on nad varjulise eluviisiga salapärased olendid ning seepärast on rottidest loodud palju hirmuäratavaid müüte. Virtuaalsel loodusõhtul räägib zooloog Andrei Miljutinrottidest kui loomadest, mitte mütoloogilistest olenditest, ja seda aastakümneid kestnud uuringute ja kooselu kogemuste põhjal.

Virtuaalne loodusõhtu „Rotid – hästi tavalised ja väga ebatavalised loomad“ toimub 14. aprillil kell 18 veebis Zoomi keskkonnas. Ootame kuulama kõiki huvilisi!

Loodusõhtut aitab korraldada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Link loodusõhtule:

https://ut-ee.zoom.us/j/91607155272?pwd=QmU1RC9tTDJVbXp1aUdNTXVkcmtSUT09

Meeting ID: 916 0715 5272

Passcode: loodus