Kollased kevadlilled

Käes on kollaste kevadlillede aeg. Linnas õitsevad paiselehed juba ammu, päikselisemates kohtades leiab ka esimesi võilille õisi.

Nurmedel alustavad eelmise artikli peategelased nurmenukud. Metsaservades ja võsaäärtel õitsevad  kollased ülased, kraavikallastel üsna sarnaste õite, aga hoopis teistsuguste lehtedega varsakabjad. Veel natuke ootamist ja nurmenukkudega ühinevad kullerkupud.

Siin on valik rahvapäraseid nimesid igale neist nimetatud kollase õiega taimedest. Püüdke mõistatada, millisele taimele milline nimi sobiks - iga nimi iseloomustab mingi kandi pealt konkreetset taime, õige leidmine võiks olla teile jõukohane  😊

HANINUPP,  KANAVARVAS,  KONNAKAPSAS,  PIIMAROHI,  KOLLANE VARESJALG,  VAESELAPSELEHT

Aga et asi liiga kollaseks ei läheks, siis meeldetuletuseks ka pildid puudest, meie esimestest lehtijatest - hall lepp ja harilik toomingas. 

KES SOOVIB PIKEMAID SELETUSI LILLENIMEDE KOHTA, LOEB EDASI 😉

Meisterdamise aeg

Eesti otsib nurmenukke

Kätte on jõudnud nurmenukkude aeg. Harilikku nurmenukku (Primula veris) teatakse rahvasuus veel kui neiulille, käolille, kikaspüksi, võipätsi, pääsulille, kuldvõtit jne - nimetusi on veel ja veel, nagu heal lapsel ikka. Lisaks sellele, et nurmenukk silmailu ja lõhnanaudingut pakub, on taime maapealne osa ka söödav. Nurmenukku loetakse parimaks kohalikuks C-vitamiini allikaks, sisaldades lisaks veel A-, E- ja P-vitamiine ning teisi organismile vajalikke ühendeid. Vaasi korjamise asemel võid niidul kasvava hariliku nurmenuku õied rahulikult ära süüa (maitsevad suurepäraselt), vaata ainult, et ühtegi tolmeldajat koos õiega suhu ei pista. Kuivatatud nurmenuku õitest saab aga talvel maitsva tee.

Kas Sina tead, milline on S-tüüpi ja milline L-tüüpi nurmenuku õied, miks nad on erinevad ja miks see üldse oluline on?
Kutsun Sind osa võtma ÜLE-EESTILISEST NURMENUKUVAATLUSEST. Teadlased loevad nurmenukku väga heaks mudeltaimeks, mille järgi hinnata teiste niidutaimede ja tolmeldajate käekäiku ja seepärast on Sinu vaatlusandmed neile väga olulised. Ühe vaatluse tegemiseks tuleb määrata 100 taime õietüüp. Ehk kui mitu taime sajast on S-tüüpi ja kui palju L-tüüpi nurmenukud. Lihtne, lõhnav, ilus, rahustav ja eesmärgistatud põhjus oma sammud loodusesse seada. Mina teen seda kindlasti, tee Sina ka!

S-tüüpi õis: näha on mitu tolmukat. 

L-tüüpi õis ühe tolmukaga

Ole Sina ka väike teadlane ja osaline suures nurmenuku-uuringus! Vaata ja loe lähemalt:  NURMENUKUVAATLUSED

Pühapäev õues

Eelmisel pühapäeval tutvustasin teile taime kohta tavatu eluviisiga lillekest - käopäkk. Siis leidsin vaid ühe tegelase, kes alles hakkas maa seest välja ronima. Käopäkk on parasiittaim, tal pole rohelisi taimeosasid, ta ei tooda ise klorofülli, vaid kasutab parasiidina teiste taimede, enamasti sarapuu ja lepa toodetud toitu. Käopäkk elab enamus ajast maa all ja vaid õitsemise ajaks tõuseb osa taimest maa peale. Sel pühapäeval leidsin neid palju, kõik täies õies.

Niisketes lehtpuumetsades jõuab praegu veel korjata ühte meie metsikutest sibultaimedest, karulauku, mis on maitsev lisand salatites ja võietes, niisama söömiseks ehk liiga tugeva maitsega. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, mis tähendab, et omaks tarbeks söömiseks korjata võib, aga müüa ei tohi - looduskaitseseaduse järgi ei või teha tehinguid kaitsealuse liigi isenditega.  

Küll tohib aga müüa oma aias kasvatatud karulauku. Pealiskaudsel vaatlemisel on karulaugu lehed väga sarnased piibelehe lehtedega, aga segi neid enamasti ei aeta, sest kasvukohad on erinevad ja piibelehed hakkavad alles hiljem maa seest välja tulema.

Minul jäi karulauku korjates üks mõnus mullune linnupesa kaamera ette. Suuruse ja tegumoe järgi pakun, et see võis kuuluda rästale.

Looduses jalutades võib kohata huvitavaid elukaid. Kas oskad ära arvata, kes on see meil laialt levinud kala animatsioonis - 

Koerad tunnevad kindlasti minust veel suuremat rõõmu meie jalutuskäikudest metsa ja niitudele. Meil on koertega pisut erinevad huvid: kui mina vaatan uute pungade puhkemist, uusi taimi maapõuest välja ronimas ja kuulan linnulaulu, siis koerad saavad lõhna järgi teada, kes nende puude vahel on liikunud või kes ennast seal sambla all peidab.

Siin olen mina pildistanud juba ammu surnud lepa tüve, mille sisse rähn oma jäljerea on toksinud. Kama nuuskis samas põneva lõhnaga noort puud, mille külge ilmselt mööduv metskits ennast süganud oli. Mina võisin kitse tegevust aimata ainult Kama käitumise ja veidi kaugemalt leitud värskete pabulate järgi, koerale moodustub aga lõhnadest selge pilt.

Koerad niidul - https://www.youtube.com/watch?v=6wJN5cGKZrU 

Nõmmel on sageli leida mõne lehtpuu all suuremat kogust kuusekäbisid. Vaata ka videot ja püüa ära arvata, miks see nii on - https://www.youtube.com/watch?v=yKVJvOb3VwU

KUI TAHAD VASTUST KALA JA KÄBIDE KOHTA, LOE EDASI 😊

Linnulaulud

Õpi lindude laulud selgeks loodusmaja pesamunade abiga!

Kobras: video, pilt, multikas :D

Minu sõber Andrus Salu, kes õpib matkajuhiks, kohtus täna hommikul kopraga. 

Vaata videot:

Ka Pääsküla rabas elavad koprad ;)

Siin on üks väike loodusmaja õpilaste tehtud multikas kobrastest:

Kas sa oled looduses kobrast näinud või kopra tegevusjälgi? Kirjuta oma kogemusest kommentaaridesse :)

Otsimismäng: fotojaht Pääsküla rabas

See ülesanne viib sind Pääsküla rappa, kust pead üles leidma 10 kirjeldatud objekti või kohta ja neid pildistama. On keerulisemaid ja kergemini leitavaid sihtmärke. Ülesande võid sooritada vabalt valitud päeval, oma pereliikmetega või ühe sõbraga, kel pole haigustunnuseid. 

Oluline! Palun vali rabasse minekuks selline aeg, kui inimesi on seal vähe ning hoia võõrastega võimalikult suurt vahemaad! 

*Võta kaasa telefon, kust saad seda postitust lugeda ja ka pilte teha.
*Leia üles all loetletud 10 sihtmärki ja pildista neid

*Jahisaak on ju ka tore. Piltidest võid teha kollaaži, kuid võid need ka ükshaaval üles laadida otsimismängu fotoseinale: Fotojaht Pääsküla rabas või saada tehtud pildid õpetajale. 

Sihtmärgid on järgmised:

1. Õõtsik; 2. Koht, kus Kasetuka ja Aiataguse allikad kohtuvad; 3. Seeneniidistikuga kaetud puu; 

4. Aiataguse allikad; 5. Huvitava kujuga mänd; 6. Päevaliblikas infotahvlilt; 

7. Rabapõlengu ala; 8. Terve kask + poolik kask; 9. Põnev lause turba kohta infotahvlilt;

10. Roheline linnusöögimaja

Kaardil kujutatud sihtmärkide asukohad on ligikaudsed, kuid annavad ettekujutuse, millistes piirkondades peaksid oma silmad veelgi rohkem lahti hoidma.

Väike ajalootund

Vee-elanikud. Vali, kas väide on õige või vale!

Metsik seikluspark on avatud!

Piprabakterid

Tee täna kodus üks lihtne katse, mille abil saad isegi päris väikestele õdedele-vendadele selgeks teha, miks on käte pesemine tähtis.

Vaja läheb:

• Kauss veega 
• Purustatud pipart või mõnd muud puru, mis veepinnale ujuma jääks 
• Seepi või nõudepesuvahendit 

1. Oota kuni vesi kausis enam ei loksu ja raputa vee pinnale veidi pipart. Piprapuru on mängult bakterid, kes vees ujuvad.
2. Pane sõrm korraks õrnalt vette ja võta välja. Kas “piprabakterid” jäid sõrme külge?
3. Nüüd tee sõrm seebiseks või määri sõrmele veidi nõudepesuvahendit. Torka sõrm vette. Mis juhtus?

Mustuseosakesed (tolm, pori, surnud naharakud jne) koosnevad omakorda vees mittelahustuvatest mikroosakestest, mida me palja silmaga ei näe. Nende seas on kindlasti palju erinevaid baktereid ja võimalik, et ka viiruseid.

Käsi pestes katavad seebi molekulid mustuseosakese ja tõstavad selle puhastatavalt pinnalt lahti. Paljude viiruste ja bakterite väliskiht koosneb vees mittelahustuvatest osakestest, kuid seep suudab seda kihti lõhkuda. Lõhutud osakesed piirab seep sisse ja vesi aitab need kraanist alla lasta.

Miks aga pipar kausi põhja ei läinud? Veeosakesed hoiavad omavahel sõbralikult kokku. Võiks lausa öelda, et pigistavad üksteisel kõvasti käest kinni. Niimoodi moodustavad nad vee pinnale nagu nähtamatu kile. Sellist nähtust kutsutakse pindpinevuseks. Pipar on nii kerge, et seda kilet ta ära ei lõhu. Isegi mõned putukad näiteks liuskurid suudavad tänu pindpinevusele vee peal kõndida. Seep ja nõudepesuvahend lõhkusid aga selle nähtamatu kile ära.

Testi oma teadmisi: KONNAD

Koostas õpetaja Malle Luige, virtualiseeris ja kohendas Evelyn Toom. Head nuputamist!

Läänemere miljonimäng

Pühapäev õues

Praegu on õige aeg avastamaks enda jaoks uusi kohti looduses. Kõik ümbruskaudsed pargid ja avalikud loodusrajad on ilmselt juba läbi käidud. Aga kaunis võib olla ka kõrvaline võsastunud metsatukk või lihtsalt põlluäär, eriti praegu, kui kõik looduses pöörase kiirusega tegutsevad. Minu tähelepanekud on siin ja nagu ikka, koos mõne ära-arvamisega. Aga ka lihtsalt vaatamiseks neile, kes linnast välja ei pääse. 

See on üks väga omapärane taim: temas pole rohelisi taimeosasid ega klorofülli, ta kasutab parasiidina seda toitu, mida teised taimed toodavad. Ja kuna tal rohelisi taimeosi pole, siis elab see taim enamus osa ajast maa all, maa peale kolib ainult õitsemise ajaks aprillis-mais. Kuidas on pildil oleva parasiittaime nimi? Ta kasvab kõrgemaks, olles lõpuks kuni 20 cm mullast väljas.

Sellel videol häälitseb üks Eestis tavaline laululind, kes oskab väga hästi ühte teist, õnneks meil ka veel üsna tavalist, laululindu järgi aimata. Kohe nii hästi, et tema rahvapärane nimi on seotud linnuga, keda ta imiteerib. Kellega on tegu?
https://www.youtube.com/watch?v=PICyo33sf9I

Mulle meeldib pärast arvutis töötamist, kui vähegi võimalik, minna kuhugi, kus silmad saavad kaugele vaadata, nagu sellel videol. https://www.youtube.com/watch?v=yh-XwYPzhUg  Siin ei juhtu midagi põnevat, aga kaugele vaatamine on tervislik silmadele ning teeb meele rõõmsaks ja rahulikuks.

Ka ülespoole vaatamine aitab, eriti kui sealt nii ilus muster vastu vaatab. Millise meil armastatud puu oksavõra moodustab sellise pitsimustri? Kaunist mustrit näeb ainult siis, kui lehti veel pole. Õitsema hakkab see puu aga keset suurt suve. 











Kui kaugele vaatamise võimalust parasjagu pole, vaatan hästi lähedale, et mis meil siin siis viimastel päevadel uut on juhtunud. Mõista-mõista, milliste pungadega tegu? 

 

 

VASTUSTE SAAMISEKS LOE EDASI 😊

Vaata lõpuni :)

Kooreüraskid, rähnid ja muud organismid on siin hoolega askeldanud:

Kevadised askeldajad :)

       Kes toimetavad selles filmis?

Mida sa nendest tead?

                                                            

Mis raske asi see keset pilti on, mida üks tegelane püüab sikutada?

Kirjuta kõik tarkused kommentaaridesse :)

Millised lehed on esimesed?

Teie kodustes aedades ja linnaparkides on mitmetel puudel-põõsastel pungad kohe-kohe puhkemas ja mõned ilupuud juba õitsevad. Varastest õitsejatest looduses oleme siin blogis juba kirjutanud. Täna püüdke ära mõistatada piltidelt 3 looduslikku puud ja põõsast, kel lehepungad pakatamas või juba lahti!

Loe edasi, et vastuseid kontrollida.

Laste ööülikool

Vikerraadios on tore saatesari, mida nimest hoolimata on kindlasti ka lapsevanematel tore kuulata. Parajalt lühikesed loengud sobivad kasvõi unejutuks.

Vaata lehte: https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/laste-ooylikool

Energia avastuskeskuse õppefilm "Helielu"

Loodusmaja sai 17-aastaseks

                                                                                                                                      SÜNNIPÄEV 

15.aprillil 17 aastat tagasi avati Tallinna Nõmme Huvikooli loodusmaja. Selle sünnipäevakaardi joonistas aastaid tagasi, loodusmaja 10-aastase juubeli puhul meie vilistlane Aiten Jagafär.

Loodusmaja tekitamise mõte idanes juba varem, aga 2003 kevadeks sai tänu Nõmme LOV vanema Urmas Paeti otsustele, toonase Nõmme noortemaja direktori Priit Pramanni tegutsemisele ja paljude teiste toredate inimeste toetusele endine Nõmme haruraamatukogu maja põhjalikult remonditud ja lastele-loomadele üle antud. 

Avamispäeval 15.aprillil on jäänud pildile Nõmme noortemaja direktor Priit Pramann, THA juhtivspetsialist Andres Vakra, loodusmaja õpetaja Lada Mehikas ja külalised.  

Alates aastast 2013 on loodusmaja inimesed igal kevadel, maja sünnipäevakuul aprillis, korraldanud Nurme 40 fuajees näituse, kus külastajad peale vaatamise saavad ka lahendada mõistatusi ja vastata küsimustele, et loodust paremini tundma õppida.
Edasi lugedes saad teada mitmeid uusi asju loodusmaja ajaloost, näiteks seda, millised loomad siin varem elasid 😊 

Õpime linnulaulu

Kutsun Sind Fred Jüssi abiga linnulaulu õppima. Kuula, jäta meelde ja proovi need linnud looduses laulu järgi ära tunda.

Käblik fotoviide

Kevadises metsaorkestris osalevad teiste hulgas musträstas, talvike ja metsvint.
Ürgsete huigetega tekitavad põnevust graatsilised sookured.
Kuula, kuidas laulavad pisike ja valjuhäälne käblik,
lehelinnud: salu-lehelind, väike-lehelind ja mets-lehelind (salu-lehelinnu laul meenutab veidi metsvindi oma)
Eesti suurim laululind ronk,
lakkamatult vadistav põldlõoke
ja nukralt laksutav ööbik.

Peoleo fotoviide

Suve hakul siristab puu otsas ritsika kombel jõgi-ritsiklind.
Kui veab, võid kuulda peoleod (heliklipi lõpus laulab peoleole tausta kaelustuvi).
Kaunihäälse mustpea-põõsalinnu võib vahest segamini ajada aed-põõsalinnuga.
Aga... "eks sa ise tea!" ütleb selle kõige peale karmiinleevike.

Kas oled näinud, milline on sabatihane, kuulnud, kuidas laulab põhjatihane või milline on sinitihase ärevushüüd? Tihaste kohta saad põhjalikumalt lugeda ja nende laulu ning häälitsusi kuulda saad Eesti Ornitoloogiaühingu lehelt, mis asub SIIN.

Elavnurga loomade elu. Kilpkonnad.

Loodusmajas elavad kesk-aasia kilpkonnad. Paarkümmend aastat tagasi nimetati seda liiki stepikilpkonnaks, maailmas tuntakse neid loomi ka vene või afgaani kilpkonnadena. Looduses elavad nad kuivades piirkondades: steppides ja kõrbe äärealadel.
Siin näete meie pisikesi kilpkonni söömas
https://www.youtube.com/watch?v=remGo1TnkfA
https://www.youtube.com/watch?v=RGyWzurhP5c

Kõik kilpkonnasõbrad teavad, et sellele loomale pole võimalik trakse peale panna ega teda rihma otsas jalutada. Täna leidsin aga internetist lehekülje, kus soovitatakse kilpkonna trakse - väga nutikas lahendus. Võite oma kilpkonnade peal ära proovida ja kui toimib, andke mulle teada - tellin teilt ka loodusmaja kilpkonnadele traksid. Eriti ootab jalutamisvõimalust meie kõige suurem ja vanem vanaproua 😀

Kelle koljud?

Minul juhtus nii, et leidsin jalutuskäigu ajal kraavist ühe looma pealuu. Koju jõudes riputasin selle küüniseinale ja hakkasin seejärel aiatöid tegema. Ühest aiaservast vana risuhunniku alt leidsin veel ühe pealuu! Ja täpselt sama looma oma, mis jalutuskäigu ajal silma jäi. Milline kokkusattumus :)

Mis looma kolju see on?

Meie elavnurga elanikud

on sari multikaid neile, kes kangesti juba igatsevad sõpru elavnurgast. Kui hästi sa neid tunned? Vaata järele! :)

Punakõrv-ilukilpkonnad

https://www.youtube.com/watch?v=Nymbi-DNddw&feature=youtu.be

 

Pusle: Jägala jõel

Aprillis 2019 oli meil loodusmaja lastega väljasõit, mille käigus külastasime Linnamäe paisu, Jägala paisu ja juga ning karstiala Kostiveres. Pane pusle kokku ja meenuta eelmise aasta käiku. Milline osa sellest oli kõige meeldejäävam?

Loodusmaja naabrid - metsakuklased.

Päikseliste ilmadega muutuvad metsakuklased aktiivseks. Algul sipelgad lihtsalt soojendavad ennast päikese käes. Siis alustatakse kevadise suurpuhastusega. Jäädvustasin kahe loodusmajale kõige lähema kuklastepesa tegevust päikeselisel päeval. Teie pakkuge, kumb pesadest on suurem ja kas nende pesade elanikud võivad kuidagi omavahel seotud olla?

https://www.youtube.com/watch?v=uadSyEZbbUE
https://www.youtube.com/watch?v=VieUEcPbGSs

Pikk ja põhjalik artikkel kuklaste elust on siin - http://loodusesober.horisont.ee/artikkel550_541.html

Paljud teist teavad võib-olla ka Ferdat raamatust "Sipelgad ei alistu" - väga mõnus lugemine! Mina tutvusin selle raamatuga juba enne kooli ja olen seda lapsepõlves mitu korda lugenud.

„Sipelgad ei alistu” on tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora 1954. aastal kirjutatud raamat, mis räägib julgest ja rõõmsast sipelgast Ferdast ning tema sõpradest. Ferdaga juhtub palju lõbusaid seiklusi: ta võitleb hirmsa, koletu suure Ämblikuga, ehitab koos sõpradega metsa kõige parema sipelgapesa, sõdib ahnete ja halastamatute Orjapidajatega. Raamat oli omal ajal ülipopulaarne ning pakub kindlasti põnevat lugemist ka tänapäeva lapsele.

Rakett 69 teadusteater

Täna õhtul kell 19.30 saab ETV-st jälgida Rakett 69 ühte oodatuimat osa: TEADUSTEATER. Tänane saade keskendub inimkehale, täpsemalt räägib etendus sel korral ajust, nägemisest, hingamisest, südamest, seedimisest, nahast ja skeletist. Vaadake ja proovige võimalusel järele teha!

Kuid kas Sa mäletad, milliseid ägedaid katseid on tehtud varasemates teadusteatri osades?

Aastal 2019 olid teemadeks jõud, valgus, mõõt, laine, raskus, löök ja kiirus. Vaata saadet SIIT
Ka aastal 2018 olid teemadeks jõud, valgus, mõõt, laine, raskus, löök ja kiirus. Vaata saadet SIIT
Aastal 2017 olid teemadeks tuli, vesi, külm, äike, tuul, värv ja pauk. Vaata saadet SIIT
Aastal 2016 olid teemad samad. Saadet vaata SIIT
2015 püüti kohtunikke võluda tuldpurskavate draakonitega, vee peal kõndimisega, hapukurgist lambiga jne. Saadet vaata SIIT
2014 olid teemadeks jällegi külm, äike, tuul, vesi jne. Saadet vaata SIIT

Milliseid ägedaid katseid täna saates tehakse, saame teada! Vaata järgi SIIT

Planeetide järjekord

Planeedid on täitsa sassi läinud. Kas aitad neil õigele orbiidile tagasi jõuda?
Alusta Päikesest. Kontrollida võid ka mängu ajal klikates all paremal sinist nupukest. Edu!

Prussaka pusle

Aita prussakas kokku panna!

Madagaskari prussakas

Võid kasutada all ääres olevaid tööriistu. Näiteks kummitus lisab töölauale varju, selle järgi on palju lihtsam pusletükid õigesse kohta suunata. Või vajuta "image" märki, mis lisab töölauale puslest pisikese pärispildi. Uuesti alustamiseks vajuta Restart.

Elavnurga loomade elu. Papagoid ja küülik.

Roosapõsk lembelindudele leidsin suurema ja sobivama puuri. Kuna nad hoidsid paaridena kokku algusest peale ja kumbki paar omas puurinurgas, siis nüüd on neil see "oma nurk" lihtsalt palju suurem. Need linnud kõnnivad meelsasti ka mööda horisontaalset pinda ja nüüd on neil peale puuripõhja kasutada veel ka kaks riiulit. Ülemine perekond sätib pesa, isa korjab ehitusmaterjali (õunapuu okstelt koort) ja topib selle transportimiseks ja ilmselt ka natuke naise ees uhkeldamiseks "hõlma alla" - tiiva- ja sabasulgede vahele. Kahjuks seda ma filmida ei saanud, sest nii intiimseid üksikasju pole need linnud nõus teistega jagama, saab ainult kohapeal vaikselt vaadata. https://www.youtube.com/watch?v=QSBbGQSSB0U&t=6s

Õueküülikud saavad kordamööda jalutama, sest nad on erinevast soost ja küülikute järelkasvu ei vaja me kindlasti mitte. Seekord oli Hõbe jalutamise päev. Kõige suuremat rõõmu pakub talle jalutuskäikude ajal aukude kaevamine, sest puuris ta seda ju ei tee.   https://www.youtube.com/watch?v=8zKrlA9NzoA

Taevakehade sorteerimine

Lohista taevakehad õigetesse kastidesse. Kontrollimiseks vajuta sinist märki all paremal nurgas.

Elavnurga loomade elu. Maisimadu.

Kolm klippi maisimadu Porgand einestamisest. Tähelepanu, see ei ole nõrganärvilistele 😳

Kui madu juba tunneb hiire lõhna, tõmbab ta pea natuke tagasi, et kehast moodustuks look, mis annab talle võimaluse kiirelt nagu vedrust välja sirutuda. Siis kerib ta ennast kogu kehaga ümber hiire saagi lämmatamiseks. 
https://www.youtube.com/watch?v=7mcvbs-86wA

Kui hiir on lämmatatud, laseb madu haarde lõdvaks ja hakkab madu otsima sobivat lähenemisnurka, kuidas oleks kõige mugavam neelata. https://www.youtube.com/watch?v=Fon4xuMWvQY

Neelamise lõpus on hästi näha, kuidas madu pingutab ja keerab keha kord ühele, kord teisele poole, et niimoodi toitu edasi pressida. Tegelikult polegi õige öelda, et madu neelab (vähemalt mitte nii, nagu meie), vaid madu "tõmbab ennast ümber toidu" ja "pressib" siis toitu kehas edasi.
https://www.youtube.com/watch?v=H14C-xD5J1o

Loodusmaja fotosein

Nüüd midagi magusat fotosõpradele. 

Põnevate ja ilusate loodusfotode jagamiseks oleme loonud loodusmaja fotoseina. Kasuta seda julgesti, et teisedki Sinu salvestatud hetkedest osa saaksid!

Link keskkonnale on siin: Loodusmaja fotosein

Foto lisamiseks vajuta suurt "+" märki all paremas nurgas, lae foto üles, lisa oma nimi ja pane fotole pealkiri. 

Kui jääd jänni, saada foto oma õpetajale, üheskoos saame selle kindlasti seinale üles riputatud. 

Milliste puudega on tegu?

Minu köögis vaasis on koos mitme erineva puu oksad - püüa ära arvata, mitme liigiga on tegu ja mis puud need on! Pilt avaneb toksates suuremalt.

Kui edasi loed, saad teada vastused 😊

Elavnurga loomade elu. Merisead

Lubasin hoida teid kursis elavnurga loomade eluga. Allpool on kaks paariminutilist klippi merisigadest.

Kaks väikest merisiga, kes veebruarikuu liig-päeval sündisid, polegi enam väga väikesed. Nende vend ja õde jõudsin juba oma päris kodudesse. Need 2 tüdrukut jäävad vähemalt esialgu loodusmajja. 
https://www.youtube.com/watch?v=xdCrJsXugVQ

Praegu on loodusmajas kokku 5 emast siga: rosett-soenguga ehk pööriskarvaline ja krousis-kõrvaline ema Tessa oma kahe väikese kikk-kõrvalise tütrega (üks täitsa siledakarvaline, teine üsna krussis). Lisaks 2 noort lontis-kõrvalist neiut, pruuni- ja halli-kirju, kes jõudsid meile eelmise aasta lõpus Hiiumaalt, kuid nende suguvõsa on loodusmaja "sigalast" pärit. Palun aidake mul meelde tuletada, kuidas nende nimed olid!
Nii nad kõik koos lõunastavad https://www.youtube.com/watch?v=5ZSbP0XS6LA

Ülejäänud meie merisead on kodudes, ootamas karantiini-aja lõppu. Kas nad siis tulevad veel loodusmajja tagasi või jäävadki oma uude koju - selles osas pole veel kindlat otsust. Aga ka nende tegemistest võite mulle pilte saata, et saaksin need kõigile vaatamiseks välja panna.

Märkamisi

Pokude sugulane Pääsküla raba servas

palus tervitada pokumaalasi :)

Peitusemäng

Kas märkad, kes varjab end puul?

Kui liigud õues ja sul on aega ümbrust uurida, siis leiad ilmselt ka mõne üllatuse, mida teisedki võiksid märgata - saada see oma õpetajale :)