Poruni matkaraja pusle

Poruni põlismets asub Ida-Virumaal. Oma hiiglaslike laialehiste puude, suurte sõnajalgade ning sügava jõeoruga meenutab see mets kohati rohkem troopilist džunglit kui harjumuspärast kohalikku metsa. Mööda Poruni matkarada kulgedes jõuab nii mõnessegi hingematvalt kaunisse paika.

Jäätmetekke vähendamise nädal

Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopalikuks jäätmetekke vähendamise nädalaks (European Week for Waste Reduction). Selle käigus kutsutakse inimesi üles oma tarbimist paremini läbi mõtlema. Eestis kestab kampaania 21.11-6.12.

Enne mängu kallale asumist tutvu leheküljega nähtamatud jäätmed. Tõsi on, et kui ostja ei osta, siis tootja ei tooda. Ära ütle, et sul pole valikuid - alati on valik, ka mitteostmine on valik.  

14.11.20 väljasõidu teema oli SÜGISVEED. Vaatlesime Vahiküla joastikku, Vääna jõesuud, Keila juga ja Treppoja joastikku.

24.10.20 käisime Pärnumaal, kus külastasime Alpakafarmi, Tori Hobusekasvandust ja Tori põrgut

23.10.20 külastasime Sagadi mõisa, mõisaparki ja õppekeskust

Siin on vastus küsimusele, miks lastel sokid märjad olid

10.10.2020 Karepa, Lääne-Virumaa

 

Virumaa väljasõidu fotogalerii

10.10.2020 käisime loodusmaja lastega Lontovo seikluspargis, Toolse linnuse varemetes ja Karepa rannikul. 

Šokolaadilehtede valmistamine

Selle lihtsa katse käigus õpib laps tundma šokolaadimaagiat ning tulemus on meeldiv nii peale vaadates kui suhu pistes. Šokolaadilehel tulevad hästi esile nii lehelaba kuju kui leherood. 

Sa vajad:

1. Väiksemaid puulehti. Suured lehed tähendavad küll suuremat šokolaadiampsu, kuid hiljem puulehte šokolaadi küljest eraldades läheb šokolaadileht lihtsalt katki. Proovida muidugi võib.

2. Puhast pintslit

3. Šokolaadi 

4. 1 suur ja 1 väiksem kauss šokolaadi sulatamiseks

5. Kuuma vett

Tee nii:

1. Pese hoolikalt lehed ja kuivata. 

2. Lase vesi keema ja kalla suuremasse kaussi. Enne kallamist loe läbi punkt 3 ja jälgi, et vett liiga palju ei saaks. 

3. Purusta šokolaad väiksemasse kaussi ja aseta see ettevatlikult kuuma vette. Ole ettevaatlik, et kuuma veega end ei kõrvetaks ning vesi üle äärte ei voolaks. Väikesele kausile võid peale sättida kaane, mis hoiab soojenenud õhu kausis, et šokolaad kiiremini ära sulaks. 

4. Sulanud šokolaad kanna pintsliga puulehe ühele küljele.

5. Aseta leht külmikusse.

6. Kui šokolaad on tahkunud, tõmba ettevaatlikult leht ära. Šokolaad säilitab lehe kuju. 

Selgitus:

Kõrgemal temperatuuril muutub šokolaad vedelaks. Külmikus muutub see uuesti tahkeks, säilitades mis tahes kuju, mille oled sellele andnud.

Idee on pärit Koolibri raamatust "365 katset kodulaboris. Loodusteadused kui põnev mäng!". 

Zookooli tunnid Tallinna loomaaias 20.09.2020

 

Jääkaru koobas on just nii suur

Marss, Kuu ja inimesed

Miljonimäng Rasmuselt

Linnumemo

Rasmuse linnumäng

Kosmos

Rasmus tegi ristsõna :)
 

Mets vajab meie kõigi kaitset

Leidsin kurvavõitu video meie metsast. Kurb, aga tõsi... Vaadake ja mõelge ja ärge seda kunagi järgi tehke. Usun kindlalt, et teist kasvavad paremad otsustajad, kui seda on praegused riigimehed.

https://www.youtube.com/watch?v=lzUcHXTC6vo&fbclid=IwAR2B7FA5PaPdb8PGkWEzmytraxbPfab4JD9PUwjZhGXThqg0ywL-Y8_vwG4

Prügi lagunemise katse

Kaevetööd

Juba teist korda tegime loodusringi lastega prügi lagunemise katse. Selleks kaevasime õppeaasta alguses (16.09.2019) loodusmaja hoovi kotitäie prügi, et see õppeaasta lõppedes (25.05.2020) jälle välja kaevata ja hinnata, kas, mis ja kuidas on lagunenud ehk osutunud mikroorganismidele meelepäraseks ning õnnelikult aineringesse vastu võetud.
Kasutasime plastikust suurte aukudega kartulikotti, mis looduses laguneks tõenäoliselt (sõltuvalt keskkonnatingimustest) umbes 500 aastat, maasse kaevatuna lausa 1000 aastat, sest bakterid selle põhimaterjali (polüetüleen) toiduks ei tunnista. Seega oli meie prügi kindlalt kartulikotti pakitud ning selle aukude kaudu pääsesid prügisele pidulauale ka lagundamiseks vajalikud mikroorganismid koos sobivate tingimustega. Kartulikotti lisasime enne matmist veel korraliku labidatäie kohalikku aiamulda.
Kui sa tahad teada, mis maasse kaevatud prügist sai ja lisaks pilte vaadata, loe edasi!

Mehhiko tömpsuud hiiglaslikku vihmaussi söömas

Mehhiko tömpsuu ehk aksolotl on salamander. Kahepaikne, kelle välimus jääbki loote sarnaseks. Looduslikult elab vaid mõnes mageveekanalis Mexico linna lähedal. Vabas looduses looduskaitse all, kuna tema elupaigad on suures osas hävinud. 14-16 sajandil oli aksolotlidel koht kohalike asteekide toidulaual. 

Kui tema vesine elupaik ära kuivab, heidab endalt lõpused ja muutub maa peal elavaks salamandriks. Lõpused tagasi ei kasva ja vette tagasi tömpsuu enam kolida ei saa. Aksolotlidel on väga kehv silmanägemine. Toidu leidmiseks kasutab ta haistmismeelt ja erilisi organeid, mis aitavad tal tuvastada liikumist. 

Videol on Nõmme loodusmaja aksolotlid söömas lemmiktoitu - vihmaussi, seekord lausa hiiglaslikku. Taustal sosistavad lapsed ja naeravad kaelus-turteltuvid. 

Madude test uues ja silmasõbralikumas kuues

Filmiviktoriin

Vaata filmi "Looduse tantsumeistrid" https://lasteekraan.err.ee/1081352/looduse-tantsumeistrid ja vasta küsimustele!

Esimene, kes kõigile küsimustele õigesti vastab, saab auhinnaks hundifotoga külmkapimagneti. Vastused tuleb kirjutada siia kommentaaridesse ja kindlasti lisada enda ees- ja perekonnanimi!

1. Kuidas mets-karihiire pere koos liigub?
2. Miks küürvaalad koostööd teevad?
3. Mis linnud lendavad hiigelsuures parves, et röövlinde segadusse ajada? Vihjeks: Neid linde näed ja kuuled kevadel ka Eestis. Äkki oled neile isegi pesakasti ehitanud.
4. Kuidas kaelkirjakud omavahel jõudu proovivad?
5. Nimeta kolm looma, keda filmis nägid.

Mesilinnud? Meeloomad?

Lisaks päris-lindudele asuvad kevadel aktiivselt tegutsema ka mesilinnud, või kutsuda neid putukaid hoopis meeloomadeks, nagu seda teeb järgmise video autor https://www.youtube.com/watch?v=DWDPeWDyUQo&feature=youtu.be&fbclid=IwAR07Wi3xX23rFg1ZNhtqxgtQvrKQYzhqF7RazEpyKvRCfF59XAKCIfQ0I8A
Igal juhul on mesilased loomariigi ühed tähtsamad tegelased, sest tänu nende tolmeldamis-teenusele saame meie võimaluse nautida taimeriigi vilju.


Esimesel pildil hoolitseb töömesilane vastsete eest.

Teisel pildil näeme tegutsemas Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesinduse eriala tudengeid. 

Olustvere mõisasse ja sealsetesse töökodadesse plaanime loodusmaja õpilastega sügisel ekskursioonile sõita.

Linnuhäälte viktoriin

Jagan teiega toredat ja harivat linnuhäälte viktoriini, mille on koostanud rahvusringhääling. Lindude kohta lisaks saad lugeda siit: LINNURIIK

Vaata noori leiutajaid

Igal aastal toimub õpilasleiutajate konkurss. Siit lingilt saad näha eelmise aasta võitjaid oma leiutisi tutvustamas. Nagu näha, siis leiutada võivad isegi lapsed. Kõik saab alguse sellest, et oled natukene uudishimulik ja oskad tähelepanelikult end ümbritsevat maailma jälgida.

• Hoia silmad lahti ja mõtle, äkki on ka sinul mõni idee, kuidas saaks maailma paremaks teha. Milliseid probleeme oleks vaja lahendada? Milliseid igapäevaseid tegevusi saaks mõne leiutise abil lihtsamaks teha?

• Pane oma mõtted kirja või tee oma leiutisest joonis. Äkki on just sinu leiutis nii äge, et sügisel saadame selle konkursile ;)

https://www.youtube.com/watch?v=BhAWsFQLziw&list=PL2Dc94_HHZhaDzyu7a3hAYLLAkJfPu6DO

Põldudel kohtab praegu palju kiivitajaid. Pane see pusle kokku, siis tunned nad looduses kohe ära :)

Elavnurga loomade elu. Tuvid

Tuvid elavad pea kõikjal maailmas. Erinevaid tuvide liike on kümneid, erinevaid tuvitõuge aga sadu.
Pildi sellest tavatust paarist tegin eelmisel aastal Peterburis. Seal esines parasjagu tänavatsirkus oma kaunite paabusabatuvidega ja kohalik agulielanik, kodutuvi, oli neid uudistama tulnud. 



Siin on mitmeid videoklippe loodusmaja tuvidest - https://www.youtube.com/watch?v=MUeGbutv6ok
Meie kaelus-turteltuvidel on taas kord pojad - kevad ju 😊
Pojad koorusid aprilli viimasel nädalavahetusel. 
Kõigepealt koorus valge -  https://www.youtube.com/watch?v=NSXCkQUdGW4 
Siis koorusid 2 halli - https://www.youtube.com/watch?v=ONQsSEETueI
Üks hallidest ei jaksanud kuigi kaua elada, aga teine hall ja valge kasvavad kiirelt - https://www.youtube.com/watch?v=0ciTsMRygQQ
Nädalaga on lapsukestel suled seljas - https://www.youtube.com/watch?v=FhALJkT7gZ0

Kes on see imeline laululind?

Praegu on just paras aeg minna teda loodusesse kuulama!

Vastuse leiad, kui loed edasi:

Leia õiged paarid

Hobu-meditatsioon

Loodusmajas toimus kord hobuste päev, mille lõpetuseks tegime varjuetenduse "Hobuse unenägu", kus taustaks rühmatööna loodud rütmietüüdid.

Kärsitumad võivad alustada vaatamist 6. minutist ;) Lõpus ikka ka üllatus :D

Aitäh Birkele, kes käis loodusmaja õpilastele rääkimas hobuste hingeelust, anatoomiast ja kuidas nende eest hoolitseda.

Kollased kevadlilled

Käes on kollaste kevadlillede aeg. Linnas õitsevad paiselehed juba ammu, päikselisemates kohtades leiab ka esimesi võilille õisi.

Nurmedel alustavad eelmise artikli peategelased nurmenukud. Metsaservades ja võsaäärtel õitsevad  kollased ülased, kraavikallastel üsna sarnaste õite, aga hoopis teistsuguste lehtedega varsakabjad. Veel natuke ootamist ja nurmenukkudega ühinevad kullerkupud.

Siin on valik rahvapäraseid nimesid igale neist nimetatud kollase õiega taimedest. Püüdke mõistatada, millisele taimele milline nimi sobiks - iga nimi iseloomustab mingi kandi pealt konkreetset taime, õige leidmine võiks olla teile jõukohane  😊

HANINUPP,  KANAVARVAS,  KONNAKAPSAS,  PIIMAROHI,  KOLLANE VARESJALG,  VAESELAPSELEHT

Aga et asi liiga kollaseks ei läheks, siis meeldetuletuseks ka pildid puudest, meie esimestest lehtijatest - hall lepp ja harilik toomingas. 

KES SOOVIB PIKEMAID SELETUSI LILLENIMEDE KOHTA, LOEB EDASI 😉

Meisterdamise aeg

Eesti otsib nurmenukke

Kätte on jõudnud nurmenukkude aeg. Harilikku nurmenukku (Primula veris) teatakse rahvasuus veel kui neiulille, käolille, kikaspüksi, võipätsi, pääsulille, kuldvõtit jne - nimetusi on veel ja veel, nagu heal lapsel ikka. Lisaks sellele, et nurmenukk silmailu ja lõhnanaudingut pakub, on taime maapealne osa ka söödav. Nurmenukku loetakse parimaks kohalikuks C-vitamiini allikaks, sisaldades lisaks veel A-, E- ja P-vitamiine ning teisi organismile vajalikke ühendeid. Vaasi korjamise asemel võid niidul kasvava hariliku nurmenuku õied rahulikult ära süüa (maitsevad suurepäraselt), vaata ainult, et ühtegi tolmeldajat koos õiega suhu ei pista. Kuivatatud nurmenuku õitest saab aga talvel maitsva tee.

Kas Sina tead, milline on S-tüüpi ja milline L-tüüpi nurmenuku õied, miks nad on erinevad ja miks see üldse oluline on?
Kutsun Sind osa võtma ÜLE-EESTILISEST NURMENUKUVAATLUSEST. Teadlased loevad nurmenukku väga heaks mudeltaimeks, mille järgi hinnata teiste niidutaimede ja tolmeldajate käekäiku ja seepärast on Sinu vaatlusandmed neile väga olulised. Ühe vaatluse tegemiseks tuleb määrata 100 taime õietüüp. Ehk kui mitu taime sajast on S-tüüpi ja kui palju L-tüüpi nurmenukud. Lihtne, lõhnav, ilus, rahustav ja eesmärgistatud põhjus oma sammud loodusesse seada. Mina teen seda kindlasti, tee Sina ka!

S-tüüpi õis: näha on mitu tolmukat. 

L-tüüpi õis ühe tolmukaga

Ole Sina ka väike teadlane ja osaline suures nurmenuku-uuringus! Vaata ja loe lähemalt:  NURMENUKUVAATLUSED

Pühapäev õues

Eelmisel pühapäeval tutvustasin teile taime kohta tavatu eluviisiga lillekest - käopäkk. Siis leidsin vaid ühe tegelase, kes alles hakkas maa seest välja ronima. Käopäkk on parasiittaim, tal pole rohelisi taimeosasid, ta ei tooda ise klorofülli, vaid kasutab parasiidina teiste taimede, enamasti sarapuu ja lepa toodetud toitu. Käopäkk elab enamus ajast maa all ja vaid õitsemise ajaks tõuseb osa taimest maa peale. Sel pühapäeval leidsin neid palju, kõik täies õies.

Niisketes lehtpuumetsades jõuab praegu veel korjata ühte meie metsikutest sibultaimedest, karulauku, mis on maitsev lisand salatites ja võietes, niisama söömiseks ehk liiga tugeva maitsega. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, mis tähendab, et omaks tarbeks söömiseks korjata võib, aga müüa ei tohi - looduskaitseseaduse järgi ei või teha tehinguid kaitsealuse liigi isenditega.  

Küll tohib aga müüa oma aias kasvatatud karulauku. Pealiskaudsel vaatlemisel on karulaugu lehed väga sarnased piibelehe lehtedega, aga segi neid enamasti ei aeta, sest kasvukohad on erinevad ja piibelehed hakkavad alles hiljem maa seest välja tulema.

Minul jäi karulauku korjates üks mõnus mullune linnupesa kaamera ette. Suuruse ja tegumoe järgi pakun, et see võis kuuluda rästale.

Looduses jalutades võib kohata huvitavaid elukaid. Kas oskad ära arvata, kes on see meil laialt levinud kala animatsioonis - 

Koerad tunnevad kindlasti minust veel suuremat rõõmu meie jalutuskäikudest metsa ja niitudele. Meil on koertega pisut erinevad huvid: kui mina vaatan uute pungade puhkemist, uusi taimi maapõuest välja ronimas ja kuulan linnulaulu, siis koerad saavad lõhna järgi teada, kes nende puude vahel on liikunud või kes ennast seal sambla all peidab.

Siin olen mina pildistanud juba ammu surnud lepa tüve, mille sisse rähn oma jäljerea on toksinud. Kama nuuskis samas põneva lõhnaga noort puud, mille külge ilmselt mööduv metskits ennast süganud oli. Mina võisin kitse tegevust aimata ainult Kama käitumise ja veidi kaugemalt leitud värskete pabulate järgi, koerale moodustub aga lõhnadest selge pilt.

Koerad niidul - https://www.youtube.com/watch?v=6wJN5cGKZrU 

Nõmmel on sageli leida mõne lehtpuu all suuremat kogust kuusekäbisid. Vaata ka videot ja püüa ära arvata, miks see nii on - https://www.youtube.com/watch?v=yKVJvOb3VwU

KUI TAHAD VASTUST KALA JA KÄBIDE KOHTA, LOE EDASI 😊

Linnulaulud

Õpi lindude laulud selgeks loodusmaja pesamunade abiga!

Kobras: video, pilt, multikas :D

Minu sõber Andrus Salu, kes õpib matkajuhiks, kohtus täna hommikul kopraga. 

Vaata videot:

Ka Pääsküla rabas elavad koprad ;)

Siin on üks väike loodusmaja õpilaste tehtud multikas kobrastest:

Kas sa oled looduses kobrast näinud või kopra tegevusjälgi? Kirjuta oma kogemusest kommentaaridesse :)

Otsimismäng: fotojaht Pääsküla rabas

See ülesanne viib sind Pääsküla rappa, kust pead üles leidma 10 kirjeldatud objekti või kohta ja neid pildistama. On keerulisemaid ja kergemini leitavaid sihtmärke. Ülesande võid sooritada vabalt valitud päeval, oma pereliikmetega või ühe sõbraga, kel pole haigustunnuseid. 

Oluline! Palun vali rabasse minekuks selline aeg, kui inimesi on seal vähe ning hoia võõrastega võimalikult suurt vahemaad! 

*Võta kaasa telefon, kust saad seda postitust lugeda ja ka pilte teha.
*Leia üles all loetletud 10 sihtmärki ja pildista neid

*Jahisaak on ju ka tore. Piltidest võid teha kollaaži, kuid võid need ka ükshaaval üles laadida otsimismängu fotoseinale: Fotojaht Pääsküla rabas või saada tehtud pildid õpetajale. 

Sihtmärgid on järgmised:

1. Õõtsik; 2. Koht, kus Kasetuka ja Aiataguse allikad kohtuvad; 3. Seeneniidistikuga kaetud puu; 

4. Aiataguse allikad; 5. Huvitava kujuga mänd; 6. Päevaliblikas infotahvlilt; 

7. Rabapõlengu ala; 8. Terve kask + poolik kask; 9. Põnev lause turba kohta infotahvlilt;

10. Roheline linnusöögimaja

Kaardil kujutatud sihtmärkide asukohad on ligikaudsed, kuid annavad ettekujutuse, millistes piirkondades peaksid oma silmad veelgi rohkem lahti hoidma.

Väike ajalootund

Vee-elanikud. Vali, kas väide on õige või vale!

Metsik seikluspark on avatud!

Piprabakterid

Tee täna kodus üks lihtne katse, mille abil saad isegi päris väikestele õdedele-vendadele selgeks teha, miks on käte pesemine tähtis.

Vaja läheb:

• Kauss veega 
• Purustatud pipart või mõnd muud puru, mis veepinnale ujuma jääks 
• Seepi või nõudepesuvahendit 

1. Oota kuni vesi kausis enam ei loksu ja raputa vee pinnale veidi pipart. Piprapuru on mängult bakterid, kes vees ujuvad.
2. Pane sõrm korraks õrnalt vette ja võta välja. Kas “piprabakterid” jäid sõrme külge?
3. Nüüd tee sõrm seebiseks või määri sõrmele veidi nõudepesuvahendit. Torka sõrm vette. Mis juhtus?

Mustuseosakesed (tolm, pori, surnud naharakud jne) koosnevad omakorda vees mittelahustuvatest mikroosakestest, mida me palja silmaga ei näe. Nende seas on kindlasti palju erinevaid baktereid ja võimalik, et ka viiruseid.

Käsi pestes katavad seebi molekulid mustuseosakese ja tõstavad selle puhastatavalt pinnalt lahti. Paljude viiruste ja bakterite väliskiht koosneb vees mittelahustuvatest osakestest, kuid seep suudab seda kihti lõhkuda. Lõhutud osakesed piirab seep sisse ja vesi aitab need kraanist alla lasta.

Miks aga pipar kausi põhja ei läinud? Veeosakesed hoiavad omavahel sõbralikult kokku. Võiks lausa öelda, et pigistavad üksteisel kõvasti käest kinni. Niimoodi moodustavad nad vee pinnale nagu nähtamatu kile. Sellist nähtust kutsutakse pindpinevuseks. Pipar on nii kerge, et seda kilet ta ära ei lõhu. Isegi mõned putukad näiteks liuskurid suudavad tänu pindpinevusele vee peal kõndida. Seep ja nõudepesuvahend lõhkusid aga selle nähtamatu kile ära.

Testi oma teadmisi: KONNAD

Koostas õpetaja Malle Luige, virtualiseeris ja kohendas Evelyn Toom. Head nuputamist!

Läänemere miljonimäng

Pühapäev õues

Praegu on õige aeg avastamaks enda jaoks uusi kohti looduses. Kõik ümbruskaudsed pargid ja avalikud loodusrajad on ilmselt juba läbi käidud. Aga kaunis võib olla ka kõrvaline võsastunud metsatukk või lihtsalt põlluäär, eriti praegu, kui kõik looduses pöörase kiirusega tegutsevad. Minu tähelepanekud on siin ja nagu ikka, koos mõne ära-arvamisega. Aga ka lihtsalt vaatamiseks neile, kes linnast välja ei pääse. 

See on üks väga omapärane taim: temas pole rohelisi taimeosasid ega klorofülli, ta kasutab parasiidina seda toitu, mida teised taimed toodavad. Ja kuna tal rohelisi taimeosi pole, siis elab see taim enamus osa ajast maa all, maa peale kolib ainult õitsemise ajaks aprillis-mais. Kuidas on pildil oleva parasiittaime nimi? Ta kasvab kõrgemaks, olles lõpuks kuni 20 cm mullast väljas.

Sellel videol häälitseb üks Eestis tavaline laululind, kes oskab väga hästi ühte teist, õnneks meil ka veel üsna tavalist, laululindu järgi aimata. Kohe nii hästi, et tema rahvapärane nimi on seotud linnuga, keda ta imiteerib. Kellega on tegu?
https://www.youtube.com/watch?v=PICyo33sf9I

Mulle meeldib pärast arvutis töötamist, kui vähegi võimalik, minna kuhugi, kus silmad saavad kaugele vaadata, nagu sellel videol. https://www.youtube.com/watch?v=yh-XwYPzhUg  Siin ei juhtu midagi põnevat, aga kaugele vaatamine on tervislik silmadele ning teeb meele rõõmsaks ja rahulikuks.

Ka ülespoole vaatamine aitab, eriti kui sealt nii ilus muster vastu vaatab. Millise meil armastatud puu oksavõra moodustab sellise pitsimustri? Kaunist mustrit näeb ainult siis, kui lehti veel pole. Õitsema hakkab see puu aga keset suurt suve. 











Kui kaugele vaatamise võimalust parasjagu pole, vaatan hästi lähedale, et mis meil siin siis viimastel päevadel uut on juhtunud. Mõista-mõista, milliste pungadega tegu? 

 

 

VASTUSTE SAAMISEKS LOE EDASI 😊

Vaata lõpuni :)

Kooreüraskid, rähnid ja muud organismid on siin hoolega askeldanud:

Kevadised askeldajad :)

       Kes toimetavad selles filmis?

Mida sa nendest tead?

                                                            

Mis raske asi see keset pilti on, mida üks tegelane püüab sikutada?

Kirjuta kõik tarkused kommentaaridesse :)

Millised lehed on esimesed?

Teie kodustes aedades ja linnaparkides on mitmetel puudel-põõsastel pungad kohe-kohe puhkemas ja mõned ilupuud juba õitsevad. Varastest õitsejatest looduses oleme siin blogis juba kirjutanud. Täna püüdke ära mõistatada piltidelt 3 looduslikku puud ja põõsast, kel lehepungad pakatamas või juba lahti!

Loe edasi, et vastuseid kontrollida.

Laste ööülikool

Vikerraadios on tore saatesari, mida nimest hoolimata on kindlasti ka lapsevanematel tore kuulata. Parajalt lühikesed loengud sobivad kasvõi unejutuks.

Vaata lehte: https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/laste-ooylikool

Energia avastuskeskuse õppefilm "Helielu"

Loodusmaja sai 17-aastaseks

                                                                                                                                      SÜNNIPÄEV 

15.aprillil 17 aastat tagasi avati Tallinna Nõmme Huvikooli loodusmaja. Selle sünnipäevakaardi joonistas aastaid tagasi, loodusmaja 10-aastase juubeli puhul meie vilistlane Aiten Jagafär.

Loodusmaja tekitamise mõte idanes juba varem, aga 2003 kevadeks sai tänu Nõmme LOV vanema Urmas Paeti otsustele, toonase Nõmme noortemaja direktori Priit Pramanni tegutsemisele ja paljude teiste toredate inimeste toetusele endine Nõmme haruraamatukogu maja põhjalikult remonditud ja lastele-loomadele üle antud. 

Avamispäeval 15.aprillil on jäänud pildile Nõmme noortemaja direktor Priit Pramann, THA juhtivspetsialist Andres Vakra, loodusmaja õpetaja Lada Mehikas ja külalised.  

Alates aastast 2013 on loodusmaja inimesed igal kevadel, maja sünnipäevakuul aprillis, korraldanud Nurme 40 fuajees näituse, kus külastajad peale vaatamise saavad ka lahendada mõistatusi ja vastata küsimustele, et loodust paremini tundma õppida.
Edasi lugedes saad teada mitmeid uusi asju loodusmaja ajaloost, näiteks seda, millised loomad siin varem elasid 😊