Otsimismäng: fotojaht Pääsküla rabas

See ülesanne viib sind Pääsküla rappa, kust pead üles leidma 10 kirjeldatud objekti või kohta ja neid pildistama. On keerulisemaid ja kergemini leitavaid sihtmärke. Ülesande võid sooritada vabalt valitud päeval, oma pereliikmetega või ühe sõbraga, kel pole haigustunnuseid. 

Oluline! Palun vali rabasse minekuks selline aeg, kui inimesi on seal vähe ning hoia võõrastega võimalikult suurt vahemaad! 

*Võta kaasa telefon, kust saad seda postitust lugeda ja ka pilte teha.
*Leia üles all loetletud 10 sihtmärki ja pildista neid

*Jahisaak on ju ka tore. Piltidest võid teha kollaaži, kuid võid need ka ükshaaval üles laadida otsimismängu fotoseinale: Fotojaht Pääsküla rabas või saada tehtud pildid õpetajale. 

Sihtmärgid on järgmised:

1. Õõtsik; 2. Koht, kus Kasetuka ja Aiataguse allikad kohtuvad; 3. Seeneniidistikuga kaetud puu; 

4. Aiataguse allikad; 5. Huvitava kujuga mänd; 6. Päevaliblikas infotahvlilt; 

7. Rabapõlengu ala; 8. Terve kask + poolik kask; 9. Põnev lause turba kohta infotahvlilt;

10. Roheline linnusöögimaja

Kaardil kujutatud sihtmärkide asukohad on ligikaudsed, kuid annavad ettekujutuse, millistes piirkondades peaksid oma silmad veelgi rohkem lahti hoidma.

Sihtmärgid on loetletud järjest. Loetelu algab arvestusega, et rada algab Hiiu tänava poolsest otsast ja läbitakse päripäeva ehk kellaringis (st rabani jõudes keera vasakule).

Niisiis... Start!

Leia:

1. Õõtsik. 

See õõtsik tekkis vanasse turbaauku kogunenud vihmaveest, mis vana turba tõttu happeliseks muutus ning mille pinna vallutasid üksteist toetavad vähenõudlikud sootaimed. Õõtsik on turbasamblaga põimunud taimevaip, mille all on vesi ja muda. Inimest ei pruugi see kanda - palun ära mine omapead proovima. 

Taimevaiba alune vesi ja muda on vähemalt 1,5 meetrit sügav. Vaata pilti! Mõõtevahendina kasutatud roigas põhja ei ulatunud. Selles kohas on taimevaip väga paks ja tihe.

Õõtsik

Õõtsiku sügavus

2. Koht, kus Kasetuka ja Aiataguse allikad kokku jooksevad.

Kasetuka ja Aiataguse allikad kohtuvad

Suurem osa kraave Pääskülas on raba kuivendamise eesmärgil inimeste kaevatud ja kulgevad üsna sirget joont mööda. Looduslik oja või jõgi ei voola kunagi sirgelt, täiesti otse. 
See siin on aga niisugune koht, kuhu jookseb kokku kaks allikatest alguse saanud käänulist oja. Kas märkad?
Mõlemad allika-alad on pinnavormi üksikobjektina 1992.aastal kaitse alla võetud ja kantud Eesti ürglooduse raamatusse.

3. Seeneniidistikuga kaetud puu

3. Seeneniidistikuga kaetud puu. See asub raja kõige Kalda tn poolsemas lõigus. Tegemist on kuivanud ning viltu vajunud tugeva seenkahjustusega puuga. Puu koor on maha varisenud ja nähtavale on tulnud tume seeneniidistik, mida omakorda on lõhkunud inimkäsi. Puu tüvel võib näha ka rähni tegevuse jälgi, sest selline kõdunev puu on suurepäraseks koduks putukatele ja nende vastsetele. 

Rähni einelaud

4. Aiataguse allikad. Siin väljub maapinnale kümmekond allikat, mis annavad vett kokku 2-4 liitrit

Aiataguse allikad

sekundis. Allikast alguse saanud liivapõhjaline oja voolab kuivenduskraavi, sealt edasi läbi raba Pääsküla jõkke. Allikad leiavad tee maapinnale olles alguse saanud sügavalt maapõuest. Kuna maapõues on temperatuur ühtlane, siis ei jäätu allikas ka külmal talvel, samas suvel tundub allikavesi väga külm.  Pane tähele ka haljendavat kevadrohelust allikate piirkonnas.

5. Huvitava kujuga mänd. Sellest pole võimalik niisama mööda kõndida.   

Mänd

Päevaliblikate infotahvel

6. Päevaliblikas infotahvlilt. Kas oled sel kevadel juba mõnda liblikat näinud? Kas see liblikaliik on infotahvlil olemas? Pildista mõnda liblikat tahvlil või looduses. Ja lippa edasi. 

7. Rabapõlengu ala. See on päris suur ala ja selle tunned ära madalate puude järgi. Üksikud puud on põlengus puutumata jäänud ja need kõrguvad uhkelt üle teiste. Tee selline pilt, millelt me kõik aru saame, et oled põlengu piirkonnas. 

Põleng toimus aastal 2002 ja levis umbes 150 hektaril.

Põlengus hukkusid putukad ja pisi-imetajad, kannatada said lindude pesad ja pojad. Tule tagajärjel rabametsa mulla happelisus väheneb ja raba elustik muutub. Kasvama hakkavad pioneerliigid - nende kerged seemned (tupp-villpea, kanarbik, mänd, kask) ja eosed (palu-karusammal) kanduvad tuulega kaugele ja asustavad põlenud alasid. Tulekahjus nõrgenenud puud pingutavad sageli enne surma suure hulga seemnete kasvatamisega. Paljud siinsed noored kased ja männid on hukkunud puude viimased järeltulijad.  

Siin oli põleng

 

8. Terve kask + poolik kask. Selle sihtmärgi leiad infotahvli "oblikad ja käpalised" lähedalt kraavi kaldalt. Vaata näidispilte alt. Kui sa tõesti ei leia, lähene loovalt ;).  

See on oluline kraav, kus armastavad tegutseda koprad. Vaata vasakule, vaata paremale - mõlemas suunas on näha kopra tegevuse jälgi. Kuivemal ajal võid mööda kraavikallast edasi jalutades näha kobraste kokku veetud kuhilaid - kopratamme.  

Oblikad ja käpalised

Poolik kask ja terve kask

9. Põnev lause turba kohta infotahvlilt. Loe infot ja pildista sinu jaoks kõige huvitavam lõik!

Infotahvel turba kohta

10. Roheline linnusöögimaja. Enne, kui laudteelt parklasse jõuad, jääb sinust vasakule viimane sihtmärk. See on nii erkroheline, et isegi väga väsinud seikleja seda kahe silma vahele ei jäta. Näed? Tee nüüd selle retke viimane klõps! Selline:

Roheline linnusöötmismaja

Tubli! Ära tegid!
Nüüd on aeg puhata ja kokkuvõtteid teha. 

Jaga meiega oma jahisaaki ja lae see siia: Fotojaht Pääsküla rabas, lisa oma nimi. Ära heitu, kui sul kõiki sihtmärke ei õnnestunud tabada. Jahisaagist veel palju tähtsam on kogemus ja teekond.