Vaja läheb:
- Kauss veega
- Purustatud pipart või mõnd muud puru, mis veepinnale ujuma jääks
- Seepi või nõudepesuvahendit
1. Oota kuni vesi kausis enam ei loksu ja raputa vee pinnale veidi pipart. Piprapuru on mängult bakterid, kes vees ujuvad.
2. Pane sõrm korraks õrnalt vette ja võta välja. Kas “piprabakterid” jäid sõrme külge?
3. Nüüd tee sõrm seebiseks või määri sõrmele veidi nõudepesuvahendit. Torka sõrm vette. Mis juhtus?
Mustuseosakesed (tolm, pori, surnud naharakud jne) koosnevad omakorda vees mittelahustuvatest mikroosakestest, mida me palja silmaga ei näe. Nende seas on kindlasti palju erinevaid baktereid ja võimalik, et ka viiruseid.
Käsi pestes katavad seebi molekulid mustuseosakese ja tõstavad selle puhastatavalt pinnalt lahti. Paljude viiruste ja bakterite väliskiht koosneb vees mittelahustuvatest osakestest, kuid seep suudab seda kihti lõhkuda. Lõhutud osakesed piirab seep sisse ja vesi aitab need kraanist alla lasta.
Miks aga pipar kausi põhja ei läinud? Veeosakesed hoiavad omavahel sõbralikult kokku. Võiks lausa öelda, et pigistavad üksteisel kõvasti käest kinni. Niimoodi moodustavad nad vee pinnale nagu nähtamatu kile. Sellist nähtust kutsutakse pindpinevuseks. Pipar on nii kerge, et seda kilet ta ära ei lõhu. Isegi mõned putukad näiteks liuskurid suudavad tänu pindpinevusele vee peal kõndida. Seep ja nõudepesuvahend lõhkusid aga selle nähtamatu kile ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kirjuta siia oma kommentaar