Pühapäev õues

Eelmisel pühapäeval tutvustasin teile taime kohta tavatu eluviisiga lillekest - käopäkk. Siis leidsin vaid ühe tegelase, kes alles hakkas maa seest välja ronima. Käopäkk on parasiittaim, tal pole rohelisi taimeosasid, ta ei tooda ise klorofülli, vaid kasutab parasiidina teiste taimede, enamasti sarapuu ja lepa toodetud toitu. Käopäkk elab enamus ajast maa all ja vaid õitsemise ajaks tõuseb osa taimest maa peale. Sel pühapäeval leidsin neid palju, kõik täies õies.

Niisketes lehtpuumetsades jõuab praegu veel korjata ühte meie metsikutest sibultaimedest, karulauku, mis on maitsev lisand salatites ja võietes, niisama söömiseks ehk liiga tugeva maitsega. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka, mis tähendab, et omaks tarbeks söömiseks korjata võib, aga müüa ei tohi - looduskaitseseaduse järgi ei või teha tehinguid kaitsealuse liigi isenditega.  

Küll tohib aga müüa oma aias kasvatatud karulauku. Pealiskaudsel vaatlemisel on karulaugu lehed väga sarnased piibelehe lehtedega, aga segi neid enamasti ei aeta, sest kasvukohad on erinevad ja piibelehed hakkavad alles hiljem maa seest välja tulema.

Minul jäi karulauku korjates üks mõnus mullune linnupesa kaamera ette. Suuruse ja tegumoe järgi pakun, et see võis kuuluda rästale.

Looduses jalutades võib kohata huvitavaid elukaid. Kas oskad ära arvata, kes on see meil laialt levinud kala animatsioonis - 

Koerad tunnevad kindlasti minust veel suuremat rõõmu meie jalutuskäikudest metsa ja niitudele. Meil on koertega pisut erinevad huvid: kui mina vaatan uute pungade puhkemist, uusi taimi maapõuest välja ronimas ja kuulan linnulaulu, siis koerad saavad lõhna järgi teada, kes nende puude vahel on liikunud või kes ennast seal sambla all peidab.

Siin olen mina pildistanud juba ammu surnud lepa tüve, mille sisse rähn oma jäljerea on toksinud. Kama nuuskis samas põneva lõhnaga noort puud, mille külge ilmselt mööduv metskits ennast süganud oli. Mina võisin kitse tegevust aimata ainult Kama käitumise ja veidi kaugemalt leitud värskete pabulate järgi, koerale moodustub aga lõhnadest selge pilt.

Koerad niidul - https://www.youtube.com/watch?v=6wJN5cGKZrU 

Nõmmel on sageli leida mõne lehtpuu all suuremat kogust kuusekäbisid. Vaata ka videot ja püüa ära arvata, miks see nii on - https://www.youtube.com/watch?v=yKVJvOb3VwU

KUI TAHAD VASTUST KALA JA KÄBIDE KOHTA, LOE EDASI 😊



See kala on noor haug, pikkust rohkem kui 20 cm

Videos nähtud käbisid jätab endast maha rähn. Ta tekitab lehtpuu võrasse kindla koha, kuhu käbi saab nagu kruustangide vahele kinni lükata ja nii on mugav käbist seemned välja toksida. Kui üks käbi saab tühjaks, visatakse see puu otsast alla ja pannakse uus asemele.