TERAD MULDA teadusuuring

Kõik õpilased saavad oma kodus läbi viia teadusliku uuringu TERAD MULDA! 

Loodusmaja trepil on 2 plasttünni teradega, millel sildid NISU ja ODER. Te võtate kodust kaasa oma nõud või kotikesed, kuhu terad panna. Uurimuseks piisab ühest korralikust peotäiest nisust ja ühest korralikust peotäiest odrast. 

Tünnis on paber ja pliiats, palun kirjuta sellele oma nimi, oma loodusringi õpetaja nimi ja kuupäev, millal terade järgi käisid. Pärast terade võtmist pane palun tünni kaas korralikult kinni, et terad niiskust ei saaks, aitäh! Kui näed kedagi loodusmaja ukse juures teratünnidega toimetamas, siis oota mõistlikus kauguses, kuni ta valmis saab ja ära läheb. Niikaua võid näiteks meie õueküülikutega juttu ajada ja neile kodust kaasa võetud porgandit või salatit sööta. Kuidas teradega kodus edasi toimetada, näed videost  

Paar päeva idandatud terad võid jätta samasse paberite vahele edasi kasvama, aga nii saab tera enda jõud nädala-paariga otsa. Taime kasvatamiseks võiks idandatud tera mulda panna. Idandamiseks võid peale paberi kasutada veel turvast, saepuru või kohe mulda. 

Pea meeles: idanemiseks vajab tera NIISKUST ja ÕHKU, kui idu juba väljas, on vaja ka VALGUST. Võid katsetada erinevaid idandamise variante samal ajal, siis saad tulemusi võrrelda. 

1.Kui idud juba rohelised, tee oma uuritavatest taimedest iga päev pilte, soovitavalt samal kellaajal 

2.Püüa iga päev nende pikkust mõõta, samuti samal kellaajal 

3.Katseta - osadel teradel võta paber pealt ära, teised las jäävad paberi alla. Saad teada, kas idu jaksab ennast suruda läbi niiske paberi. 

4.Kui oled terad kohe mulda pannud, pead olema eriti kannatlik, sest mulda ei tohi vahepeal idaneva tera pealt ära kraapida, et vaadata, kuidas ta kasvab. Muld ei tohi olla väga märg, sest siis vajub see kokku ja õhk ei pääse terale ligi.

5.Oma uurimustulemused vormista päevikuna - kuupäev, vaatlustulemus (idu on näha, idu on roheliseks muutunud jne), mõõtmistulemus, muutused (näit: täna unustasin niisutada ja paber oli täiesti ära kuivanud; kuna idud on juba näha, panin tassi aknalauale päikese kätte jne)

Võite alguses katsetada idandamist paberite vahel ja uurida, kui pikaks jaksab tera vaid oma jõuga idu kasvatada. Võite proovida lisada veidi väetise lahust. Võite terasid paar päeva idandada niiskete paberite vahel ja siis nad mulda panna - teravilja külvatakse üsna mullapinna lähedale, mitte sügavale ja suhteliselt üksteise ligi, sest üksik kõrs ei seisa püsti, aga piisavalt kaugele, et iga tekkiva kõrre juured mulda ära mahuksid.

Katsetage! Võite teha katseid mitme erineva idandamistassi ja mullapotiga samal ajal ja tulemusi võrrelda. kui terad otsa saavad, võite juurde võtta. Kindlasti märkige kõik oma tegevused taimedega ja muutused taime-laste elus oma päevikusse! Nisu ja odra idusid võite proovida süüa. Kumb on teie meelest maitsvam: noorem või vanem idu, oder või nisu?

Pildid ja uurimuse päeviku andmed saatke näiteks kord nädalas oma õpetajale. Kõige tublimad noored taimekasvatajad, kes suudavad oma taimed kõige pikemaks ja tugevamaks kasvatada, saavad auhinnaks loodusmaja kalendri või muid meeneid. Lõplikuks võrdluseks toote taimed potiga loodusmajja ja me teeme neist näituse. Auhinna saavad ka kõige usinamad päevikupidajad ja kõige ilusamad päevikud.

See ei ole võidujooks, tähtis pole kiirus! Mõnikord kasvavad kõige suuremateks ja tugevamateks hoopis need, kes alguses tunduvad nõrgad ja aeglased 😊

Harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Oder on praegu maisi, riisi ja nisu järel kasvatamismahu poolest maailmas neljandal kohal. Inimeste poolt kasvatatava odra eellast metsikut otra kasutati Lähis-Idas toiduks juba 19 000a tagasi. 9 kuni 10 tuh aastat tagasi hakati otra teadlikult kasvatama. Eesti alalt on väljakaevamistelt leitud märke odra kasutamisest 3000a tagasi. Oder talub hästi külma, põuda ja muid raskeid kasvutingimusi. Odra taime kasvamisaeg on teraviljadest üks lühemaid - külvist viljapea valmimiseni umbes 80 päeva. 

Kas oskad nimetada, kuidas tänapäeval otra kasutatakse? Milliste toiduainete sees teda leidub? Kuidas sa ise tarbid otra?

Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taime-perekond, erinevate nisu liikide erinevaid taimesorte kasvatatakse üle maailma. Arvatakse, et nisu hakati kasvatama praeguse Süüria ja Türgi aladel juba 10-12 tuh aastat tagasi. Eestis on nisu kasutatud umbes viimased 4000 aastat. Nisu on praegu maisi ja riisi järel kasvatamismahu poolest maailmas kolmandal kohal. Eestis kasvatatakse nii talinisu (külvatakse septembris) kui suvinisu (külvatakse apr-mai). Nisu on kasvamistingimuste suhtes nõudlikum kui oder. Nisu idandid on kõrgema toiteväärtusega kui tera ise.

Kas sina kasutad söögiks nisu? Milliste toiduainete sees on nisu?