pühapäev, 18. juuni 2023

Rajakaamera kõneleb: ma näen sind! aga sina?

Kas sina näed kedagi? 😉


 

Rajakaamera kõneleb: metskits tallega

 

Mais-juunis sünnivad kitsemammal talled. Harilikult on järglasi korraga 1-2, väga harva ka 3. Algul on kitsetall abitu ning võimetu emale järgnema, ka pole tallel välja arenenud põgenemisinstinkt. Nii püsib tall paigal kuni 2 nädalat, kus kitsemamma teda imetamas käib. Ema ei viibi pidevalt talle juures põhjusel, et toituda. Oluline põhjus seegi, et kitsetallel lõhn puudub, kuid ema võib vaenlasi kohale meelitada oma lõhnaga.
Kaamera vaatevälja on kits koos tuterdava tallega jäänud 22.05, seega võib arvata, et poegimine leidis aset juba 10.mai paiku.












Rajakaamera kõneleb: põder (5.06.23)



 

Rajakaamera kõneleb: metssead talvel ja kevadel



 

Rajakaamera kõneleb: rebane (7.03.23)


 

Rajakaamera kõneleb: metskits (soku sarved)

 

Kaamera vaatevälja on jäänud pisikeste sarvemüksudega sokk. 


Kuu hiljem (aprillis) on sarved juba sarvemõõtu:


Igal aastal kasvatab isane metskits ehk sokk uued sarved. Esialgu on sarved pehmed ja karvased, isegi vereringe on neis olemas. Hiljem sarved luustuvad, karvad hõõrutakse maha ja sarved saavad vahendiks nii territooriumi märgistamisel kui teiste isastega võitlemisel. 

Rajakaamera kõneleb: metskitsed (28.12.22)


 

teisipäev, 11. jaanuar 2022

Aasta 2022 lind on METSKURVITS


http://entsyklopeedia.ee/artikkel/metskurvits1
Metskurvits 

Metskurvitsa hääle kuulamiseks vajuta siia

Metskurvitsa munad ja pesa: siin

Metskurvits on tuvist pisut väiksem, pruunikirju ning üsna pika nokaga lind. Nagu ütleb tema nimigi, elab metskurvits metsas ja eelistab just vanemaid metsi. Metskurvits tegutseb valdavalt hämaras ja öösel, päevaajal on tema kohtamine väga juhuslik. 

teisipäev, 31. august 2021

Siilikese tegemised

Suvel leidis tee meie natukene metsikusse aeda Muhu saarel üks siilipoeg. Algul oli siil siililikult pelglik, puges peitu ja podises hoolega, kui keegi talle lähedale sattus. Mõne päevaga harjus siil inimestega nii ära, et käis laste varbaid nuusutamas ja pidime hoolikalt jälgima, et me talle kogemata ise peale ei astuks. Lapsed panid siilile nimeks Peedu.  

Peedule meeldis maiustada kassi kuivtoiduga, lõhnas see ju hästi ja eest ära ka ei jooksnud. Leidsime toidule uue koha, kuhu siil ligi ei pääsenud, et mitte tekitada temas harjumust ning mitte uinutada kasvava metslooma instinkte. Üks pirakas rohutirts ilmselt ei lõhna nii ahvatlevalt kui kassi kuivtoit, kuid maitseb kindlasti paremini. 

Mida suuremaks Peedu kasvas, seda harvem teda nägime. Ning kui keegi teda ennast nahka pole pistnud, siis toimetab ta kusagil lähedal edasi, otsides lehekõdust ja põõsastest vihmausse, putukaid, nälkjaid ja ehk püüab omale õhtueineks mõne maogi. 

Peedust tehtud videote vaatamiseks loe edasi